1. Eelisarvude read

iDevice ikoon Eelisarvude read

Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine. Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igale mõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teeks tootmise kalliks.

Inseneritöös ja ka tootmises tuleb sageli lahendada probleem, kus arvutuste või muude kaalutluste alusel saadud võimalike mõõtmete vahemikust tuleb valida välja üks kindel väärtus, näiteks nimimõõde, mootori võimsus, riidekanga laius, vasara raskus, vaateakna laius jne. Selleks kasutatakse eelisarvude süsteemi. Selle aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Esimesena võttis selle süsteemi kasutusele prantsuse teadlane Charles Renard aastatel 1877–1879 aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri ühtlustamiseks. Ridade tähistus R ongi tema auks. Need read kinnitati rahvusvaheliseks soovituseks 1934. a. Nüüdisajal kehtib nende kohta rahvusvaheline standard ISO 3.

Teatavasti saadakse geomeetrilise rea (progressiooni) iga liige tema eelmise liikme ja rea teguriks nimetatava arvu korrutisena.

Koostame eelisarvude rea, mille tegur on 2 : 1, 1×2=2, 2×2=4, 4×2=8, 8×2=16 jne.

Eelisarvud moodustavad neli põhirida eelistuse kahanemise (tiheduse kasvamise) järjekorras: R5, R10, R20, R40. Erandjuhtudeks on veel lisaread R80 ja R160. Reas R5 on vahemikus 1…10 mm 5, reas R10 – 10 eelisarvu jne.

Ridade tegurid on:

R5 Q= ≈1,6
R10 Q= ≈1,25
R20 Q= ≈1,12
R40 Q= ≈1,06

Eelisarvude ridasid saab piiramatult pikendada nii väiksemate kui suuremate väärtuste poole komakoha nihutamisega.

Eelisarvude ridade kasutamine võimaldab tõsta vahetatavuse taset masinaehituses.

Valdava osa normitavatest suurustest masinaehituses moodustavad geomeetrilised parameetrid ja põhiliselt joonmõõtmed (läbimõõt, pikkus, laius, kõrgus, paksus, sügavus, kaugus). Nende jaoks on kehtestatud normjoonmõõtmete read e standardsed joon-mõõtmed. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20, Ra40. Näiteks reas Ra10 on reaga R10 võrreldes arvud 1,25 ja 3,15 asendatud arvudega 1,2 ja 3,2. Joonmõõtmed on standarditud vahemikus 0,001...20000 mm.

Tabel 1. Standardsed joonmõõtmed 1 ... 10 mm
Ra5 1,0               1,6               2,5      
Ra10
1,0       1,2       1,6       2,0       2,5
     
Ra20 1,0   1,1   1,2   1,4   1,6   1,8   2,0   2,2   2,5   2,8  
Ra40
1,0 1,05 1,1 1,15 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 2,2 2,4 2,5 2,6 2,8 3,0

 

Ra5         4,0               6,3              
Ra10 3,2       4,0       5,0       6,3       8,0      
Ra20 3,2   3,6   4,0   4,5   5,0   5,6   6,3   7,1   8,0   9,0  
Ra40 3,2 3,4 3,6 3,8 4,0 4,2 4,5 4,8 5,0 5,3 5,6 6,0 6,3 6,7 7,1 7,5 8,0 8,5 9,0 9,5

Nimimõõtmed tuleb ümardada võimalikult hõreda Ra eelisrea väärtuseni. Reale Ra40 tuleb eelistada Ra20, Ra20-le Ra10 ja viimasele Ra5. Eriti on see oluline täpsete istamispindade nimimõõtmete normimisel ja hoiab kokku tootmiskulutusi. Kui arvutustega on selgunud, et nimimõõde peab olema piirides 65...75 mm, siis valitakse või ümardatakse see mõõtmele 71, kuna see on eelisarv! Mõõtmed 68, 70 või 72 ei sobi, sest need ei ole eelisarvud. Kasutatakse ka küllalt mõõtmeid, mis ei vasta normaalmõõtmetele, kas või arvutatavad konstruktsioonilised või tehnoloogilised (operatsioonidevahelised) mõõtmed.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial 3.0 License